Vaata peasisu

EASi ja KredExi ühendasutus

KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ühinesid. Jaanuarist algas üleminekufaas, mille käigus luuakse ühendasutusele uus struktuur ja bränd. Seniks jätkub teenuste pakkumine olemasolevate kaubamärkide ehk EASi ja KredExi alt.  Sisuline ühinemine viiakse lõpule 2022. aasta jooksul.

Uue organisatsiooni juriidiline nimi on alates 2022. a jaanuarist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

easi kaubamärgi alt:

  • arendame ettevõtete ärimudeleid ja hoogustame innovatsiooni
  • toetame ettevõtete ekspordivõimekust
  • kaasame kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid
  • aitame värvata rahvusvahelisi tippspetsialiste
  • kasvatame turismitulu

3x

on tõusnud meie kliendite lisandväärtus

350+

töötajat töötab meie ühendasutuses

16

välisesindust, millega oleme ettevõtete ühenduspunkt maailmaga

EASi väärtused

TEAME MIDA, MIKS JA KUIDAS TEHA!
Märksõnad: vastutus, kvaliteet, korrektsus, kompetentsus, usaldusväärsus, läbimõeldud tegutsemine, keeruline lihtsamaks.

SOOSIME JA PAKUME VÄLJA UUSI ALGATUSI!
Märksõnad: loovus, innovaatilisus, initsiatiivikus, eestvedamine, uued mõtted ja tegevused.

LOOME OMA TÖÖGA KLIENDILE VÄÄRTUST!
Märksõnad: teadlik, väärtust kasvatav, eesmärgipärane.

KOOS LOOME SÜNERGIAT!
Märksõnad: usaldusväärsus, meeskonnatöö, lahendustele orienteeritus, kliendikesksus.

juhtimine

EASi ja KredExi ühendasutust juhivad ettevõtjatest ja asjatundjatest koosnev nõukogu ning 4-liikmeline juhatus.

Lauri Lugna
Lauri Lugna
juhatuse esimees
Lauri Lugna
Paul Kalle
Paul Kalle
juhatuse liige
Paul Kalle
Liina Maria Lepik
Liina Maria Lepik
juhatuse liige
Liina Maria Lepik
Sigrid Harjo
Sigrid Harjo
juhatuse liige
Sigrid Harjo
Renno Veinthal
Renno Veinthal
Nõukogu liige
Renno Veinthal
Karen Kangro Burns
Karen Kangro Burns
Nõukogu liige
Karen Kangro Burns
Kristi Tiivas
Kristi Tiivas
Nõukogu liige
Kristi Tiivas
Mait Palts
Mait Palts
Nõukogu liige
Mait Palts
Helo Meigas
Helo Meigas
Nõukogu liige
Helo Meigas
Sille Kraam
Sille Kraam
Nõukogu liige
Sille Kraam
Arto Aas
Arto Aas
Nõukogu liige
Arto Aas

süvahuvi puhuks

EAS toimib riikliku teadus-​ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 raames.

Dokumendid saab kätte siit: https://​www.​hm.​ee/​et/​TAIE-​​2035

EASi 2020.-2022. a. raamatupidamise aastaaruande audiitoriks on BDO Eesti AS.

EASi jooksev aruandlus asub aadressil https://saldo.rtk.ee/saldo-app/ -> Aruanded.
Aruannete vaatamiseks tuleb veebilehele sisestada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehingupartneri kood 012301 (alates 01.01.22 kasutada – 012309) ja seejärel valida soovitud aruandlusperiood.
Aruandlust uuendatakse igakuiselt kumulatiivselt aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI (kinnitatud 06.07.2022)

1. ÜLDSÄTTED
1.1 Sihtasutuse nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, lühendatult EIS (edaspidi
„sihtasutus“).
1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi „asutaja“).
1.4 Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, Euroopa
Liidu põhimõtetest ning põhikirjast.
2. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED
2.1 Sihtasutuse eesmärgiks on:
2.1.1 aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi kujunemisele;
2.1.2 tõsta ettevõtjate konkurentsivõimet;
2.1.3 kasvatada ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekust;
2.1.4 tõsta riigi tuntust;
2.1.5 luua kapitalile ligipääsu parandamise ning riskide maandamise, toetuste ja teenuste abil võimalusi
ettevõtluse ja ekspordi arenguks, kui ei ole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt;
2.1.6 kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid Eestisse ja edendada välismaiste ettevõtjatega osalust ja
koostööd Eesti majandusega;
2.1.7 tutvustada Eestit kui reisisihti;
2.1.8 arendada ja toetada Eesti iduettevõtlusvaldkonda;
2.1.9 parandada Eesti elanike elamistingimusi ja elamispindade kättesaadavust ning tõsta elamute energiatõhusust.
2.2 Sihtasutus lähtub oma tegevuses põhikirja punktis 2.1 nimetatud valdkondi puudutavatest riiklikest
strateegilistest dokumentidest. Sihtasutuse põhiülesanneteks on riiklikest arengukavadest ja
poliitikatest lähtudes:
2.2.1 ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende rakendamine oma
tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast teenindusmudelist ning kliendi

tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja rohepööret
edendavate tegevuste ja toetuste abil;
2.2.2 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi ühiselt „krediidiasutused“) pakutavate krediiditoodete tagamine, sealhulgas ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklik tagamine ettevõtluse
toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse tähenduses;
2.2.3 omakapitaliinvesteeringute tegemine ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
tähenduses;
2.2.4 eksporditehingute toetamine ja ettevõtjate ekspordivõime arendamine erinevate tegevuskavade
ja välisesinduste võrgustike kaudu;
2.2.5 väliskapitali otseinvesteeringute, ettevõtlus- ja innovatsioonitegevuste meelitamine Eestisse;
Eesti kui atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigi ja ettevõtluskeskkonna tutvustamine, sihtasutuse
välisesinduste võrgustiku, aktiivse müügitöö ning erinevate ürituste korraldamise;
2.2.6 Eesti kui reisisihi nutikas ja laiahaardeline turundamine, riikliku turismiinfosüsteemi haldamine
ja kommunikatsioon välisturgudel ning regionaalsete turismiorganisatsioonide strateegiline juhtimine
ja tootearenduse juhtimine tervikliku külastajateekonna eesmärgil;
2.2.7 riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate turundustegevuste
elluviimine ja tulemuslikkuse mõõtmine;
2.2.8 ettevõtete arengu toetamiseks ja tööjõukriisi leevendamiseks kõrgemat lisandväärtust loovate
välisspetsialistide kaasamise tegevused: meelitamine (Eesti tutvustamine töö- ja elukoha sihtriigina),
saabumise ja kohanemise teenused.
2.2.9 elukeskkonna kvaliteeti, sealhulgas elamute energiatõhusust ja kättesaadavust suurendavate
meetmete rakendamine ning energiatõhusust soodustavate tegevuste arendamine, näiteks käenduste,
laenude, toetuste ja nõustamise kaudu arvestades turutõrkeid ja ebavõrdsust;
2.2.10 ettevõtjatele, korteriühistutele, eraomanikele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale
sektorile nõustamise ja koolituste, koostöövõimaluste ning rahaliste toetuste sihipärane ja efektiivne
pakkumine, sealhulgas tegutsemine rakendusüksusena struktuurivahendite rakenduskavas toodud
valdkondades;
2.2.11 oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine,
analüüsimine ja edastamine;
2.2.12 riiklike strateegiliste ja muude poliitikadokumentide sisu, ettevõtlusega seotud avalike teenuste
ja ärikeskkonna arendamise kohta oma valdkondades ettepanekute tegemine;
2.2.13 oma vastutusvaldkondade arendamiseks võimaldatavate rahvusvaheliste ja teiste riikide
toetusmeetmete ning tugisüsteemide kohta info kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine,
tutvustamine ja nõustamine;

2.2.14 oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine, sealhulgas
tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu strateegiadokumentidest ning omaniku ootustest.
2.3 Oma põhiülesannete täitmiseks teeb sihtasutus koostööd avaliku sektori ja kohaliku omavalitsuse
üksuse asutustega, erialaliitudega, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ning teiste Eesti ja
rahvusvaheliste isikute ja institutsioonidega.
3. JUHTIMINE
3.1 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt.
3.2 Põhikirja punktis 3.1 nimetatud huvide konflikti allikaks võib muuhulgas olla asjaolu, et isik või
temaga seotud isik:
3.2.1 omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises
sellises juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi „oluline osalus“) või
kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija või toetuste saaja;
3.2.2 omab isiklikku (sealhulgas ärilist) huvi sihtasutuse antavate hüvede saamiseks;
3.2.3 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus;
3.2.4 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
3.2.5 on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu
on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;
3.2.6 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus.
3.3 Seotud isikuks põhikirja punkti 3.2. mõttes loetakse isiku abikaasat, vanavanemat, juhtorgani
liikme või tema abikaasa vanemat ning juhtorgani liikme vanema alanejat sugulast, sealhulgas
juhtorgani liikme lapsi ja lapselapsi, samuti inimest, kellel on juhtorgani liikmega ühine majapidamine,
samuti muud isikut, kelle seisund või tegevus juhtorgani liikmest väljaspool juhtorgani liikme seisundit
oluliselt ja vahetult mõjutab või keda juhtorgani liikme seisund või tegevus väljaspool juhtorgani
liikme seisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool juhtorgani liikme seisundit allub
juhtorgani liikme korraldustele või tegutseb juhtorgani liikme huvides või arvel.
3.3.1 huvide konfliktiga ei ole tegu, kui sihtasutuse juhtorganiga seotud isik saab sihtasutusest toetust
üldistel alustel ning juhtorgani liige ei ole toetuse andmise menetlemisega seotud.
4. NÕUKOGU
4.1 Nõukogu ainupädevuses on:
4.1.1 sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;
4.1.2 majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ja asutajale esitatava
aastaeelarve kinnitamine;
4.1.3 majandusaasta aruande kinnitamine;
4.1.4 juhatuse liikmete arvu määramine ning nende valimine ja tagasikutsumine;
4.1.5 juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
4.1.6 juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse liikme vastutusvaldkonna määramine;
4.1.7 laenude tagamise korra ning krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtete kehtestamine;
4.1.8 sihtasutuse omakapitaliinvesteeringute tegemise üldpõhimõtete kinnitamine;
4.1.9 sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
4.1.10 audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra
määramine;
4.1.11 sisekontrolli ja siseauditi korraldamise tagamine;
4.1.12 nõukogu töökorra kehtestamine;
4.1.13 juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine
äriühingus või kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Igapäevase
majandustegevuse raamest väljuvateks ei loeta tehinguid, mis on tehtud sihtasutuse varaga, sealhulgas
täitemenetluse käigus omandatud kinnisasjadega, vastavalt nõukogu poolt kehtestatud korrale.
Nõukogu nõusolekut ei ole vaja tehinguteks registrisse kantud vallasasjadega;
4.1.14 sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.
4.2 Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja. Nõukogu on viie (5) kuni kümne (10) liikmeline.
Nõukogu liikmete arvu määrab asutaja. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on (3) kolm aastat. Nõukogu
liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust
olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse
kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmete
määramisel lähtub asutaja omaniku ootuste dokumendis seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest
nõukogu liikmete kompetentsidest.
4.3 Nõukogu liikmetele määrab tasu asutaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui
õigusaktidest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmele tasu määramisel juhindutakse muuhulgas järgnevast:
4.3.1 nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav
tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu
organi tegevuses;
4.3.2 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu
organi tegevuses;
4.3.3 nõukogu liikme tasu ei maksata ministrile ja riigisekretärile;
4.3.4 kui nõukogu esimees ei täida ilma mõjuva põhjuseta põhikirja punktis 4.11 toodud kohustusi,
võib asutaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise
proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;
4.3.5 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.4 Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhatab
nõukogu koosolekuid ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema äraolekul.
4.5 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu
jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või aseesimees. Nõukogu koosolek
kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse
nõukogu liikmetele lihtkirjalikult või või elektrooniliselt vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist.
Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
4.6 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest,
sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Igal nõukogu liikmel
on õigus täiendada nõukogu koosoleku päevakorda. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu liige ei tohi osa
võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku
andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui
nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.
4.7 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu
liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Isiku valimisel loetakse
valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
4.8 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku
kutsumata saadab nõukogu esimees otsuse projekti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile
nõukogu liikmetele ja määrab tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma
seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastav tähtaeg ei või olla lühem kui 3 (kolm)
tööpäeva. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse
et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis üle poole nõukogu liikmetest.
4.9 Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma
koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel
elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning
otsuste vastuvõtmisel hääletada.
4.10 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osa
võtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike
3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja vormi, samuti
protokolli kantavate andmete esitamise kohta.
4.11 Nõukogu esimees on kohustatud esitama asutajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile:
4.11.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
4.11.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal
ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5)
tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5. JUHATUS
5.1 Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
5.2 Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni viis (5) liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.
Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei
kehti kolmandate isikute suhtes, välja arvatud kui see on kantud registrisse.
5.3 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat.
5.4 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui
juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke
ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse
liikme lepingus.
5.5 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu
suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel
majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
5.6 Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda
igal ajal olenemata põhjusest. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. Juhatuse liikmele võib nõukogu
põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist
konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla
suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
5.7 Juhatus oma ülesannete täitmiseks:
5.7.1 juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;
5.7.2 tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;
5.7.3 tagab majandusaasta aruande koostamise;
5.7.4 esitab nõukogule kinnitamiseks sihtasutuse tegevusstrateegia, struktuuri, aastaeelarve ja
tegevuskava ning teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid eelarve muutmiseks;
5.7.5 tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud
piiranguid;
5.7.6 käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid
krediidiasutustes;
5.7.7 sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid;
5.7.8 annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;
5.7.9 esitab vähemalt kord kolme kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest,
majanduslikust seisundist ja tegevuskava täitmisest, samuti teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud
olulistest asjaoludest;
5.7.10 täidab muid seadustest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
5.8 Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes
korraldab juhatuse tegevust.
5.9 Oma ülesannete täitmisel täidab juhatuse esimees muuhulgas järgmisi kohustusi:
5.9.1 määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikme kohustused;
5.9.2 määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;
5.9.3 kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele
tulevad küsimused;
5.9.4 määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku protokollile;
5.9.5 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema
vastutusvaldkonna määramiseks;
5.9.6 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks;
5.9.7 annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste
kehtestamiseks;
5.9.8 võtab osa nõukogu koosolekutest;
5.9.9 suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel.
6. NÕUKODA
6.1 Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib moodustada nõuandva õigusega nõukodasid, mis
täidavad nõuandvat rolli sihtasutuse struktuuriüksuse või selle alamüksuse tegevusvaldkonnas.
6.2 Nõukoja liikmed nimetab ja kutsub tagasi juhatus.
6.3 Nõukoda moodustatakse juhatuse otsusega, milles määratakse vähemalt nõukoja ülesanded,
liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja töökord.
7. VARA
7.1 Sihtasutuse vara moodustatakse:
7.1.1 riigieelarvest tehtavatest eraldistest;
7.1.2 sihtasutuse tuluüritustest ja majandustegevusest laekuvast rahast;
7.1.3 Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutusele tasuta või
tagasivõtmatult üle antud varast;
7.1.4 muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.
7.2 Sihtasutuse vahendeid kasutatakse:
7.2.1 põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;
7.2.2 sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate töötasuks.
7.3 Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja ja
õigusaktidega.
7.4 Vara üleandmise kord
7.4.1 Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite
arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või
finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga;
7.4.2 Sihtasutusele antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtu akti alusel;
7.4.3 Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on sihtasutusele selliste
kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või annavad vara sihtasutusele
võõrandajale mingeid eelistusi teiste soodustatud isikutega võrreldes.
7.5 Sihtasutus võib sõlmida kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu ja võtta sellise
lepinguga saadava vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi tasumise kohustuse riigivara
seaduses sätestatud korras.
7.6 Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu
liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
7.7 Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete
ühehäälse otsuse alusel.
7.8 Sihtasutus võib omandada või võõrandada äriühingus olulise osaluse ja osaleda teise sihtasutuse
asutamises üksnes asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele.
7.9 Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi
saavutamisega.

8. ARUANDLUS JA KONTROLL
8.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
8.2 Sihtasutusel on kohustus rakendada sihtasutuse juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku
tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes, esitades ülevaate tema
hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning
võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
8.3 Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning esitab selle
audiitori(te)le kontrollimiseks. Juhatus esitab majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega
nõukogule kinnitamiseks arvestusega, et kinnitatud aruanne tuleb registrile esitada kolme kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest.
8.4 Sihtasutus esitab kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates asutajale,
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia.
Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust
aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale
nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse
riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.
8.5 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile
kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust.
8.6 Sihtasutus tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. Sihtasutus koostab igal aastal
riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani ja esitab selle
asutaja vahendusel Rahandusministeeriumile. Finantsplaan on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
8.7 Sihtasutus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse
finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile
ning riigieelarve seaduse alusel kehtestatud piirangutele.
8.8 Sihtasutus avalikustab oma veebilehel kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning
majandusaasta aruande riigivaraseaduses sätestatud korras.
8.9 Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse
struktuuriüksust.
8.10 Sihtasutusel on oma audiitor(id), kes määratakse ja kutsutakse tagasi nõukogu poolt. Audiitori(te)
volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab nõukogu.
8.11 Sihtasutus on kohustustatud korraldama oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse
kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.

9. SISEAUDIT
9.1 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
9.2 Sihtasutus moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui
aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või
aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
9.3 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest,
kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb
eelnevalt kooskõlastada asutajaga.
9.4 Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve
koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
9.5 Auditikomitee liikmed ja esimehe valib ja kutsub tagasi nõukogu, lähtudes järgmistest
põhimõtetest:
9.5.1 auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või
auditeerimise asjatundja. Auditikomitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas,
milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek;
9.5.2 auditikomitee liikmeks ei tohi olla sihtasutuse igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema
õigustatud isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik;
9.5.3 enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad olema
auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik auditikomitee liikmed on ühtlasi selle
moodustanud organi liikmed;
9.5.4 auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.
9.6 Auditikomitee liikmete tasustamine toimub audiitortegevuse seadusest tulenevatel alustel.
10. PÕHIKIRJA MUUTMINE
10.1 Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude
arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
10.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks
õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutaja, nõukogu või huvitatud
isiku nõudel.
11. TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
11.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub asutaja otsusel seadusega sätestatud
korras.
11.2 Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele kas
ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena, juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava
sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.
11.3 Sihtasutus võib asutaja otsusel vastavalt riigivaraseadusele jaguneda sihtasutusteks ning osaleda
ainult sihtasutuste jagunemisel, juhul kui jagunemises osalevate sihtasutuste põhikiri näeb jagunemise
võimaluse ette.
11.4 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.5 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse
Eesti Vabariigile.
11.6 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub
seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale
või arhiivile

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kutsub osalema “Noortele küberturbe teadmiste ja oskuste arendamise ürituse korraldamine“ tellimise hankel, mille hankenumber on HNR220493.

Riigihanke dokumentide ja täpsema informatsiooni saamiseks palun pöörduge aadressile: [email protected]

Pakkumuste esitamise tähtpäev 19.08.2022 kell 10:00