Vaata peasisu

Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes, 2018

EASi ja KredExi ühendasutus
27. mai 2022
2 min

Uuringu “Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes” eesmärk on välja selgitada disainikasutuse olukord, vajadused ja võimalused era- ja riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Uuringu tulemusena pakutakse välja ka soovitused disainikasutuse arendamiseks. Uuringu eesmärgi täitmiseks analüüsiti erialast kirjandust ning disaini arendamist puudutavaid strateegilisi dokumente, viidi läbi ankeedipõhised telefoniintervjuud ning pool-struktureeritud ekspertintervjuud tootmis- ja teenindusettevõtete, sihtasutuste ja disainiteenust pakkuvate ettevõtete juhtidega.

Uuring näitas, et disaini tähendus on ettevõtete jaoks paljuski sõltuv senisest disainikasutuse kogemusest. Eelkõige seostub ettevõtetele ja sihtasutuste disainikasutus graafilise või interaktiivse digidisainiga ning disaini kasutatakse valdavalt ettevõtte visuaalse identiteedi loomiseks. Suuremat tähelepanu on hakatud siiski pöörama ka teenusedisainile ning tootedisainile. Disaini kui loova, strateegilise juhtimis- ja korraldusvahendi süstemaatiline ja teadlik kasutamine on ettevõtetes pigem tagasihoidlik. Ettevõtted asetsevad disainiredelil valdavalt kas esimesel (disaini ei kasuta süstemaatiliselt ja teadlikult) või teisel astmel (disaini kasutatakse millegi uue väljatöötamisel viimase lihvina või turunduses).

Disainikasutuse eest vastutavad ettevõtetes reeglina ettevõtte juht, turundusjuht või arendusmeeskond. Ettevõtete kogemus professionaalsete disainerite teenuste kasutamise osas on valdavalt positiivne. Teenuse kvaliteedi ja kättesaadavusega ollakse rahul (va tootedisain). Üldjuhul ettevõtted ei mõõda disainiteenuse kasulikkust, ning teenusega rahulolu avaldub eelkõige kliendisuhtluses ning töö kvaliteedi subjektiivses hindamises. Disainikasutuse olulisemateks takistusteks on vähene teadlikkus disaini kasutamise võimalustest, vähene veendumus disainikasutuse positiivsest mõjust ettevõtte arengule ning kohati ka disainiteenuse kättesaadavus (hind, teenuse pakkumine vastuvõetavatel tingimustel). Ettevõtete vajadus disainiteenuse kasutamise osas on edaspidi kasvamas.

Disainivaldkonna korraldamisel ning suunamisel ettevõtted riigil tingimatut rolli ei näe. Pigem ollakse seisukohal, et erinevad riigi toetused ning meetmed loovad turul ebaõiglast konkurentsieelist.

Uuringu tulemusena kujundati 6 soovitust disainikasutuse arendamiseks. Esiteks, arendada välja interaktiivne ettevõtete disainituvastusprogramm. Teiseks, teostada ettevõtete disainitoetuste vajaduste analüüs ning vajadusel kujundada välja ettevõtete disainitoetus(t)ed. Kolmandaks, töötada välja disainikasutuse mõju hindavad süsteemsed metoodikad ja mõõdikud ettevõtetele. Neljandaks, üle vaadata riiklikud disaini õppekavad, võttes aluseks konsultatsioonid disainerite töökohti pakkuvate erinevate valdkondade ja äristrateegiatega ettevõtetega. Viiendaks, parandada disainiteenuse riigihangete senist korraldust ja tingimusi (informatsiooni parem levik, läbipaistvamad ligipääsu tingimused, professionaalsem otsustamine ja erialase kliendisuhtluse arendamine riigiasutustes). Kuuendaks, hinnata disainerite kutsestandardi vajadust 3-4 aasta pärast.

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust