Digitaliseerimise ekspert: globaalsel turul konkureerime suurettevõtetega, kes on oma protsessid automatiseerinud
Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digitaliseerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd.
Kui varasemalt toimus digitaliseerimine metallisektori ettevõttes kindlates töölõikudes, näiteks kliendi- ja laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarneaja. Ettevõtte jaoks on eesmärk muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert.
Kullerkupp tõdes, et digitaliseerimine on Eestis pigem keskmise suurusega ja suurettevõtete pärusmaa. „Meie ärid on niivõrd väikesed, et suure osa tööst saab tehtud Exceliga. Digitaliseerimise vajadust ei pruugitagi tajuda,“ märkis ta, ehkki lisas, et Exceli-lahendus ei ole tingimata halb. „See sobib andmete ajutiseks töötlemiseks või mõne funktsiooni täitmiseks, mille digitaliseerimine pole otstarbekas. Ent Exceli roll peaks olema ikkagi sekundaarne.“
Rohkem kui 20 aastat metallitööstuses protsessiarenduse ja digitaliseerimisega tegelenud Kullerkupu sõnul on meil jätkuvalt ka ettevõtteid, kus peamiselt liigub info paberil või suisa plekitükil. „Inimesed on harjunud teatud tüüpi protsessidega ning ei tulda selle peale, et võiks teisiti teha. Globaalsel turul aga konkureerivad meie ettevõtted suurte tegijatega, kelle tööprotsessid on tänu automatiseerimisele oluliselt tõhusamad. Alles siis, kui meie tooted ja teenused ei ole enam ei hinna ega tarneaegade poolest konkurentsivõimelised, hakatakse uurima, kuidas saaks paremini,“ ütles Kullerkupp.
Digitaliseerimine aitab vältida inimtekkelisi viivitusi ja vigu
Digitaliseerimise trendidest rääkides tõi Kullerkupp välja, et üha enam investeeritakse metallitööstuses automaatsetesse töötluskeskustesse (CNC). See tingib kogu väärtusahela digitaliseerimise. „Kui töötluskeskused saab panna automaatselt tööle, siis suuremaks väljakutseks on enne ja pärast töötlust toimuvate protsesside tõhustamine,“ märkis ta. Eesmärk on saada tellimused süsteemi juba sellisel kujul, mis võimaldaks masinatel tellimust vormistada võimalikult vähese inimsekkumisega ning valmistoodangu toimetada kliendini võimalikult kiiresti, minimeerides inimtekkelisi viivitusi ja vigu.
Kullerkupu sõnul on kaasaegsetes töötluskeskustes sageli taoline väärtusahela-ülese tarkvara liidestusvalmidus olemas. Probleeme võib tekkida vanemate masinatega. Ka erinevate kaubamärkidega lahenduste vahelise suhtluse automatiseerimiseks võib vaja minna eriprogramme, mis üldjuhul tuleb tellida programmeerijalt. Ekspert soovitab enne uue lahenduse kasutuselevõttu analüüsida ettevõtte digitaliseerimist tervikuna, et ühel päeval ei tekiks olukorda, kus erinevad tarkvarad ei ühildu või pole ühel hetkel enam kasutatavad.
Läbimõtlemata lahendused ja programmide üleküllus
Juba kuuendat korda EASi digitaliseerimise meistriklassis mentorina kaasa lööva Kullerkupu sõnul on üheks levinuimaks veaks ettevõtetes tarkvara paljusus – igaks töölõiguks on valitud eraldi programm. “Need aga ei pruugi koos efektiivselt toimida ja võivad seetõttu tekitada mitmesuguseid probleeme. Sageli on programmi oskusteave koondunud ühe töötaja kätte ning kui see inimene töölt lahkub, kaovad ka teadmised. Halvemal juhul kaob ka informatsioon, mida kogutud on.”
Ta lisas, et sageli tahavad ettevõtted korraga kasutusele võtta mitmeid erinevaid digilahendusi korraga või vastupidi, kõik väljakutsed püütakse lahendada ühe suure tarkvara abil. Nii võib juhtuda, et valitud programm või programmid ikkagi ei hakka soovitud kujul tööle, sest arvestatud pole ettevõtte protsessidega tervikuna. “Digitaliseerimine saab alguse põhjalikust analüüsist ja protsesside kaardistamisest, mille tulemusena pannakse paika täpne tööde ulatus. Digitaliseerimise meistriklassis keskendumegi eelkõige ettevõtte vajaduste väljaselgitamisele, et osataks tellida seda, mida tegelikult vaja on,” märkis Kullerkupp.
Kasva suureks digitaliseerimisega!
EASi digitaliseerimise meistriklass on programm, mille eesmärk on aidata ettevõttel tuvastada need protsessid ja tarneahelad, mille optimeerimine avaldab enim mõju ettevõtte konkurentsivõimele. Koolitajate ja personaalse mentori abiga valmib organisatsiooni strateegilise arendamise plaan, milles valitud välja sobivaimad digilahendused. Silmapaistvamaid osalejaid ootab 10 000 euro suurune auhinnafond arendustegevuste jätkamiseks. Kandideerimine digitaliseerimise meistriklassi on avatud 7. veebruarini: https://eas.ee/services/digimeistriklass/