Vaata peasisu
Võimalused
Tagasi

leia sihtturg

Vali riik

Lõuna-Korea

  • Lõuna-Korea on suuruselt 35. Eesti ekspordipartner.
  • 2021 Korea Vabariiki eksporditud kaupade väärtus oli 49,7 miljonit eurot ja Korea Vabariigist imporditud kaupade väärtus oli 58,5 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 8,85 miljonit eurot.

eksport singapuri

  • Singapur oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 34. eksporditurg.
  • Singapuril on maailma kõige konkurentsivõimelisem majandus tänu aktiivsele rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele.
  • See on üks parimaid ja ligipääsetavamaid ärisihtkohti Aasias.

eksport Jaapanisse

  • Jaapan oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 23. eksporditurg.
  • Jaapanis on väga arenenud vabaturumajanduse süsteemil põhinev majandus, mis on maailmas suuruselt kolmas.
  • Praegu annab põhilise panuse Jaapani majandusse teenindussektor, mis 2020. aastal moodustas 71,5%.

eksport Indiasse

  • 2020. aastal oli India Eesti jaoks suuruselt 29. eksporditurg.
  • Majandusreform, kiire kasv ja suurenev keskklassi osakaal muudavad India turu Eesti ettevõtetele ligitõmbavaks.
  • Viimasel kahel kümnendil on India olnud üks maailma kõige kiiremini arenevaid riike. 2019. aastal andis põllumajandus 17,6%, tööstus 27% ja teenused 55% SKP-st.

eksport araabia ühendemiraatidesse

  • Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36 eksporditurg.
  • Araabia Ühendemiraadid on mõne kümnendiga muutunud Lähis-Ida finantskeskuseks ning saanud tuntuks piirkonna peamise äri- ja turismisihtkohana – eriti Dubai ja Abu Dhabi emiraadid.
  • Näeme suurepäraseid ärivõimalusi selles regioonis meie IT sektoril, kaitsetööstusel, ehitussektoril ja ka Eesti toidutootjail on suurepärased võimalused turule jõuda, sest toitu on Araabia Ühendemiraatidel alati vaja importida.

eksport Hiinasse

  • Hiina oli 2020. aastal Eesti suuruselt 15. eksporditurg
  • Eesti jaoks huvipakkuvad ekspordivaldkonnad: e-kaubandus, asjade internet, tarkvara ja reisitehnoloogia.
  • Hiina turule jõudmiseks on vaja väga selget ülevaadet, millist turupositsiooni soovitakse huvipakkuvas sektoris saada ning millised nõuded ja eeskirjad seejuures kehtivad.

Vali riik

eksport ühendkuningriiki

  • Ühendkuningriik oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 12. eksporditurg.
  • Isegi pärast Brexitit on London Euroopa suurim finantskeskus, kus paiknevad paljude ettevõtete peakorterid.
  • Ühendkuningriik impordib üldjuhul rohkem, kui ekspordib, mis näitab riigi kaubandusdefitsiiti. See tähendab häid võimalusi paljudele Eesti eksportijatele.

eksport rootsi

  • Rootsi oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt teine eksporditurg.
  • Riigis on Euroopa Liidu tõhusaim innovatsioonisüsteem. Teadus- ja arendustegevusele kulutatakse 3,4% SKP-st ehk rohkem kui kusagil mujal Euroopas.
  • Rootsi ärikeskkond on välismaistele partneritele soodne rootslased räägivad suurepäraselt inglise keeles ning riik asub geograafiliselt Põhjamaade keskel.

eksport poolasse

  • Poola oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 11. eksporditurg.
  • Poola on rikas mineraalide poolest ning seal paiknevad ühed maailma suurimad teadaolevad kivi- ja pruunsöemaardlad.
  • Kuigi Poolas on hästi arenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turg ning riik on kujunenud tähtsaks äriteenuste keskuseks, on mitmesugused uuendusnäitajad kesised.

Eksport Norrasse

  • Norra oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt kümnes eksporditurg.
  • Norra ei kuulu Euroopa Liitu, aga on osa ühisturust tänu Euroopa Majanduspiirkonna lepingule.
  • Riik on üks maailma suurimaid nafta- ja maagaasi tootjaid. See mõjutab ka teisi sektoreid, eriti rasketööstust ja laevaehitust.

eksport Hollandisse

  • Holland oli 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt kaheksas eksporditurg.
  • Maailma Majandusfoorumi hinnangul on Holland kõige konkurentsivõimelisem riik Euroopas. Maailmas jäädakse maha vaid Singapurist, Ameerika Ühendriikidest ja Hongkongist.
  • Holland on üks maailma juhtivaid põllumajandustootjaid, pakkudes võimalusi ettevõtetele, kes pakuvad nn nutipõllumajanduse süsteeme.

eksport Prantsusmaale

  • Prantsusmaa oli 2020. aastal Eesti suuruselt 13. eksporditurg.
  • Turism on kaalukas majandusharu Prantsusmaale reisib rohkem turiste kui ühessegi teise maailma riiki.
  • Prantsusmaa on maailma suuruselt seitsmes majandus. Euroopas ollakse Saksamaa ja Ühendkuningriigi järel kolmandal kohal.

eksport soome

  • Soome oli 2020. aastal Eesti suurim eksporditurg.
  • Tuhande järve maa Soome on peale järvede tuntud ka oma metsade, keskkonna, saunade ja tipptehnoloogia poolest. Põhjamaade hulka kuuluvat Soomet iseloomustab stabiilne majandus ja kõrge elatustase.
  • Soome on ettevõtlusega tegelemiseks üks parimaid kohti maailmas. Maailmapanga 2020. aasta äritegevuse aruande järgi on Soome 190 riigi seas 20. kohal.
  • Soome on üks maailma juhtivaid riike keskkonnategevuse tulemuslikkuse poolest. Riigi maismaast kolm neljandikku on kaetud metsaga, Euroopas ollakse metsa pindalalt Rootsi järel teisel kohal.

eksport Saksamaale

  • Saksamaa on Eesti tähtsuselt viies ekspordipartner.
  • Saksamaa sisemajanduse koguprodukt oli 2020. aastal 3,3 triljonit eurot ja seega on tegemist Euroopa ülekaalukalt suurima majandusega.
  • Riigi majanduses on juhtival kohal teenindussektor, mis andis 2019. aastal 69,68% SKP-st. Sellele järgnes tööstussektor 29,44%-ga.
  • Autotööstus on üks suuremaid tööstussektoreid. Saksamaa on maailmas esirinnas sõiduautode ekspordi poolest.

Eksport Taani

  • 2020. aastal oli Taani Eesti jaoks suuruselt üheksas eksporditurg.
  • Taani on tuntud oma pagaritoodete, Lego, Hans Christian Anderseni ja nutika disaini poolest ning seal asub üks Euroopa juhtivaid meditsiinitehnoloogia tööstusi.
  • 2020. aastal oli Taani Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeksi järgi 190 riigi seas neljandal kohal.
  • Ülemaailmse innovatsiooniindeksi 2020. aasta aruande järgi on Taani esikohal ITK kasutamise ja e-valitsuse teenuste poolest.

Vali riik

eksport ameerika ühendriikidesse

  • Ameerika Ühendriigid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt neljas eksporditurg.
  • Ameerika Ühendriigid on maailma suurim majandus, riigi reaalne SKP 2020. aastal oli 17,5 triljonit USA dollarit. Peamine majandussektor on teenindussektor.
  • Ameerika Ühendriigid on maailmas esikohal teaduse, tehnoloogia ja uuenduste valdkonnas.

1+mld

enam kui 1 mld eurot Eesti eksporti

270

EASi nõustatavat ettevõtet

küsi nõu eksperdilt

  • Hollandi turu ülevaade
  • Sektoripõhine taustinformatsioon
  • Ärikontaktide loomine
  • Riskid ja võimalused turule sisenemisel
  • Toote sobivuse hindamine
  • Regulatsioonid ja piirangud

äritegevus hollandis

Hollandi majandus sõltub peamiselt kaubandusest, finantsteenustest ja tööstusest. Riigi majandussüsteem põhineb erasektoril ja turumajandusel. Uuri lähemalt

Hollandi keel on ametlik keel, aga kohalikud oskavad suurepäraselt võõrkeeli, eriti inglise keelt, mida valdab umbes 90% elanikest.

Kohalikku ärikultuuri iseloomustavad võrdsus ja avatus, mis peegeldub ettevõtete horisontaalses ülesehituses. Uuri lähemalt

Kuna Holland on ise suuresti ekspordist sõltuv riik, on kohalikud ettevõtted väga avatud koostööle välisettevõtetega.
Uuri lähemalt

Kindlasti on vaja end kurssi viia viisanõuete, tolliteabe ja impordireeglitega. Uuri lähemalt

Eesti ekspordivaldkonnad 2020. aastal

Hollandi majanduskeskkond

Tööstus.
Peamiselt toodetakse tekstiile, kemikaale, elektrimasinaid, pooljuhte. Samuti tegeletakse toiduainete töötluse, laevaehituse, süvendustööstuse ning toornafta rafineerimisega.

Põllumajandus.
Riigist eksporditakse aastas 65 miljoni euro väärtuses köögi- ja puuvilju, lõikelilli, liha- ning piimatooteid. Põllumajandussektor on väga automatiseeritud.

Teenused.
Tulutoovamad valdkonnad on transport, äri- ja finantsteenused, näiteks pangandus ja kindlustus, ning kaubavedu.

Eesti ekspordivaldkonnad 2020. aastal

Mineraalkütused; mineraalõlid jm (209 miljoni euro eest)
Puit ja puidutooted (79 miljoni euro eest)
Mööbel; madratsid, madratsialused jm (46 miljoni euro eest)
Optika-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid jm (37 miljoni euro eest)
Elektrimasinad ja -seadmed jm (19 miljoni euro eest)
Teravili (19 miljoni euro eest)
Farmaatsiatooted (19 miljoni euro eest)

Hollandi uudised

Majade tööstuslik tootmine on Hollandi ehitusturu Püha Graal

Viimastel aastatel on tööstuslike majatehaste arv Hollandis märkimisväärselt kasvanud. Hollandis on mõnikümmend majatehast, mis kõik erinevad nii suuruselt kui ka keerukuselt, kuid suurem osa neist tegutseb pigem madalamal tasemel, kus vahel on tegu kõigest katusega ehitustandri kohal. Ülemise otsa tehaseid on vähem ning nende taga paistavad välisfirmade ja investeerimispankade kõrvad. Kuigi selliste tehaste arv ning ka tootmisvõime on piiratud, on nende protsessidisain ja standardiseerimine viidud tasemele, kus nad ületavad ka parimaid Eesti tehasemaja tootjaid. Majade tööstuslik tootmine ei tähenda Hollandi kontekstis valmismaju, mis on ehitatud tootmiskohas tehases valmistatud elemente kasutades. Tööstusliku tootmise all peame silmas viimse detailini paigas standardiseerimist, integreerimist

Eesti eksport Saksamaale, Prantsusmaale, Poola ja Hollandisse

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta esimeses kvartalis Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse ning Poola kaupu ja teenuseid kokku 1,18 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 17%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes eksport nimetatud riikidesse 36% võrra. Eesti eksport tervikuna kasvas samal perioodil samuti 36%. Kaupade ja teenuste eksport Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Poola kaupade eksport kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 32% ning teenuste eksport 53% (Eesti tervikuna vastavalt 30% ja 52%). Nimetatud riikide kaupade osakaal ekspordist ulatus 77%ni ja teenuste osakaal 23%ni esimeses kvartalis. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes vedasid käesoleva aasta aprillis Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja

Mühinal kasvav Hollandi ehitusturg vajab Eesti puitmaju
Mühinal kasvav Hollandi ehitusturg vajab Eesti puitmaju

Ehitustegevus on Hollandis tõsise hoo sisse saanud, kasvades aastaga 8 protsenti, kuid sellest ei piisa eluruumidefitsiidi vähendamiseks. Hollandi üha kasvava elamunõudluse lahendus võib peituda Eesti tootjate moodul- ning puitmajades, mis võiks ühtlasi aidata Hollandil saavutada ka oma kliimaeesmärke. Hollandis on 2021. aasta veenvalt tõestanud, et pandeemial oli riigi majandusele ning ehitussektorile algselt kardetust väiksem mõju, kuigi keerulisemas seisus on just suured ettevõtted, samas kui hästi läheb spetsialiseerunud ehitusettevõtetel. Nii võib 2020. aasta langus jääda vaid üheks kurvaks intsidendiks muidu edukate aastate reas, mil ehitussektor on kasvanud keskmiselt 5-9 protsenti aastas. Graafik: Bert Reila. Allikas: CBS (Hollandi statistikaamet) Kuigi aasta algas

Rohepööret planeeriv Hollandi laevatööstus vajab tarku partnereid
Rohepööret planeeriv Hollandi laevatööstus vajab tarku partnereid

Hollandi laevaehitussektorile avaldas koroonaviirus arvatult negatiivset mõju, kuid tuleviku väljavaated annavad põhjust mõõdukaks optimismiks. See avab mõningaid ärivõimalusi ka laevandussektorit teenindavatele Eesti ettevõtetele. Kogu Hollandi laevaehitussektori käive langes eelmisel aastal ülemöödunuga võrreldes 9,5 protsenti 7 miljardi euroni, tellimusmahud vähenesid pea kõikide laevagruppide osas, välja arvatud luksusjahtide ehitus. Sektori esindusorganisatsioon NMT on koostanud Hollandi valitsusele ettepanekute kava, millega loodetakse vähendada ebavõrdset konkurentsi teiste riikidega ning leida mehhanismid ja meetmed Hollandi laevaehitusvaldkonna turgutamiseks. Ühe ettepanekuna soovib NMT valitsuse tuge ambitsioonikale üldkavale emissioonivaba laevandussektori arendamiseks, mille raames soovitakse aastaks 2030 välja arendada ja ehitada 30 nullemissiooniga laeva. NMT juhi Bas Orti sõnul tuleb

Elamuehituse dünaamika Hollandis
Elamuehituse dünaamika Hollandis

Pindalalt Eestistki väiksemas Hollandis elab üle 17 miljoni elaniku, kellele elupaiga tagamine on muutumas märkimisväärseks peavaluks – juba täna valitseb elumajade osas tugev defitsiit, sest riik vajab vähemalt 330 tuhandet uut elamut. Kuigi ambitsioon on ehitada 65 tuhat uut maja igal aastal, jääb tegelik tulemus eesmärgile alla, süvendades elamukriisi veelgi. Kuni 1980ndate aastateni oli Hollandis kasutusel keskselt juhitud ja jõuliselt subsideeritud lähenemine elamuehitusele. Kuigi valitsus säilitas sellise lähenemise lõppemisel linnaplaneerimises juhirolli, peaks piisava ehitusmahu tagama maa ja elamute hinnakujunduse turudünaamika, kuid see on toiminud vaid osaliselt. Kinnisvara hinnatase on küll kerkinud,  ent uute majade ehitusmaht on jäänud jalgu järele vedama.