Prantsusmaa on kokku pannud ambitsioonika kava, et kiirendada üleminekut ringmajandusele. See tähendab ka seadusemuudatusi, mis mõjutavad sealseid tööstusharusid, samuti rahalist toetust, et saaks välja töötada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Kõike arvestades tekib Prantsuse ettevõtetel suure tõenäosusega uusi koostöövõimalusi ka Eesti ettevõtetega. Üleminek ringmajandusele ei ole Prantsusmaa jaoks olnud kerge. Võib isegi öelda, et nende edusammud on olnud Euroopas ühed kehvemad, sest plastpakendite ringlusse võtmise määr on ainult 27% (ELi keskmine 41%). Seetõttu on Prantsusmaa valitsus kehtestanud rea õiguslikke meetmeid, et julgustada kodanikke ja tööstusharusid jäätmeid kõrvaldama ning lähtuma üha enam ringmajanduse tavadest. Hea näide on 2020. aastal vastu võetud jäätmevastane seadus,

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartaliks Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 022 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 12.31%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 13.9%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvasid ekspordimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Poola (+11.8%) ja Prantsusmaa (+11.1%) suunal. Hollandisse vähenes kogueksport seejuures 49.2%. Kaupade ja teenuste eksport Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab keskmiselt ligikaudu üks kolmandik teenuste eksport ja kaks kolmandikku kaupade eksport. Viimaste aastate jooksul on enam kasvanud just kaupade eksport nimetatud riikide suunal.

Digitaliseerimine on Prantsusmaal seatud üheks peamiseks prioriteediks. Sealne valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et julgustada nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtteid oma struktuuri moderniseerima ja kasutama murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See võiks Eesti ettevõtetele olla hea aeg oma teadmiste jagamiseks ja Prantsusmaa turule sisenemiseks. Digitaliseerimine on Prantsuse avalike teenuste jaoks paras väljakutse, aga muidugi ka suur võimalus. Prantsuse avalik sektor on pikka aega kannatanud keeruliste ja tülikate bürokraatlike protseduuride all. Nii on president Macron rõhutanud teenuste digitaliseerimise olulisust avalike teenuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmisel. Tervishoid on üks esimesi riiklikke tööstusharusid, mis on selle valdkonna investeeringutest kasu saanud. Eelmisel aastal jõuti

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid käesoleva aasta teises kvartalis Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti ekspordist 14%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga kasvas eksport nimetatud sihtriikidesse 4% (Eesti eksport tervikuna samal perioodil 23%). Riikide lõikes kasvas eksport kõige kiiremini Prantsusmaale (31%) ning Saksamaale (14%). Kaupade ja teenuste eksport Kaupade eksport sihtriikidesse vähenes 2022. aasta teises kvartalis 4%, aga teenuste eksport kasvas seevastu 29% (Eesti tervikuna vastavalt +20% ja +31%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kaupade osakaal ekspordist ulatus 69% ja teenuste osakaal 31%ni. Eksport kaubajaotiste lõikes Kaubajaotiste lõikes eksporditi

Prantsusmaa ei ole reeglina kuigi kõrgel kohal Eesti toidu- ja joogitootjate sihtturgude seas, sest mida võiksid Eesti ettevõtted pakkuda riigis, mida tuntakse kõikjal maailmas oma gastronoomilise edu poolest? Kuigi prantslased on tugevalt kinni oma köögikunstis, on Prantsusmaa tarbijate suhtumine toitu muutunud Covidi-järgselt vägagi märkimisväärselt. Prantslased on nüüd rohkem avatud uutele toidukontseptsioonidele ning vägagi altid proovima tervislikke ja uuenduslikke tooteid kõikjalt maailmas. See võimalus pakub uusi äriperspektiive ka Eesti ettevõtetele, kes ekspordivad looduslikke, mahedaid ja vegan-suunitlusega toidu-ja joogitooteid.   Prantsuse toiduturg on uuenduslike ja looduslike toodete ootel On mitmeid põhjuseid, miks Eesti toidu- ja joogitootjad peaksid kaaluma Prantsusmaad oma järgmise sihtturuna.