Bosch ründab maailma tippu
Suurtel tehisintellekti konverentsidel esitlevad oma saavutusi ka tehnoloogiakontsernid. Bosch on tehisintellekti suunal teinud märkimisväärselt suuri samme.
Teadlased hindavad üksteist publikatsioonide järgi. Oluline on avaldada oma tulemusi parimates teadusajakirjades ja esitleda neid olulisematel konverentsidel. Ka tehisintellekti puhul ei ole see teisiti kui muudes teadusdistsipliinides. On vaid üks erinevus: tehisintellekt ei huvita ainult teadlasi, vaid ka maailma suurimaid ettevõtteid. Seepärast ei hinnata publikatsioonide põhjal üksnes teadlasi, vaid ka suurte tehnoloogiaettevõtete uurimisosakondi. Kuulumine tehisintellekti valdkonna parimate hulka näitab ettevõtet atraktiivse tööandjana.
„International Conference on Machine Learning“ (ICML) toimub sel aastal 10.–15. juulini Los Angeleses. Detsembris toimub konverents „Neural Information Processing Systems“ (NIPS või NeurIPS). Valik on tihe. Uurimused peavad läbima eksperthinnangu, mis tähendab, et neid retsenseerivad tunnustatud kolleegid. Võidukalt väljuvad vaid parimad ning millalgi saavad failidest tooted. Konverentsidel saab varakult aimu, millistelt ettevõtetelt võib uuendusi oodata.
Google domineerib
Ettevõtete hulgas juhib neil konverentsidel selgelt Google. Eelseisval ICML-il kuuluvad esimese nelja hulka lausa kolm Alphabet Inc.’i kontserni osakonda või ettevõtet: Google, Google Brain ja Deepmind. Google’i „faalanksist“ suudab läbi murda vaid teine Ameerika tehnoloogiakontsern Microsoft.
Tagaplaanil aga toimub nii mõndagi ja see annab saksa vaatepunktist vaadates julgust. Boschi tehisintellekti keskuse (BCAI) juht Christoph Peylo vihjab, et nad on Stuttgardis tehtud arvestuse kohaselt liikunud sel aastal ettevõtete hulgas 7. kohale. Kui Google’i kontserni tütarettevõtted lugeda üheks, siis oleks Bosch juba lausa 5. kohal. „See on saavutatud vaid kahe aastaga, alates BCAI asutamisest.“ Need tulemused on välja arvutanud Anderas Dörr, kes töötab BCAI-s, enne seda kaitses ta Boschi juures töötades doktorikraadi. Dörr teeb järelduse: „Me näeme, et suudame pakkuda tippuurimistööd. Bosch on jõudnud tehisintellekti kogukonda ja on muutunud seal nähtavaks.“
Boschi juht Volkmar Denner teatas, et 2025. aastaks sisaldab iga Boschi toode tehisintellekti või valmistatakse tehisintellekti abil. Ettevõte kulutab tehisintellektiga seonduvatele kavadele päris palju. Tehisintellekti konverentsidel kuulub Stuttgardi päritolu kontsern nüüd juba suurimate sponsorite hulka, asudes kohe Uberi järel ning Microsofti ja tarkvaraettevõtte Salesforce ees. BCAI-sse peaks kuni 2021. aastani voolama juurde 300 miljonit eurot. See jaotub viie asukoha vahel Stuttgardis, Amsterdamis, Silicon Valleys, Pittsburghis ja Bangalores Indias.
Kui võrrelda summat miljarditega, mis kulub tehnoloogiakontsernidel uurimistööks, tundub Boschi investeering pigem tagasihoidlikuna. Peylo selgitab seda asjaoluga, et Bosch on kontsern, mis tegeleb uurimistööga paljudes valdkondades. Ühtekokku investeerib ettevõte uurimis- ja arendustegevusse mitmeid miljardeid aastas. Seepärast ei ole summad päriselt võrreldavad.
„Me saame häid inimesi“
Tehisintellekti valdkonnas valitseb kullapalavik. Noortel teadlastel on võimalik töökohti valida. BCAI otsib oma veebilehel avaldatud konkurssidega ainuüksi Stuttgarti rohkem kui 40 uut inimest, sealjuures on praegu tööl vaid umbes 130 inimest. BCAI juht Peylo seostab täitmata töökohad keeruka kandideerimis- ja valikuprotsessiga. See kestab kauem ja on raskem kui paljudes muudes ettevõtetes: „Me saame häid inimesi ja nad tulevad kogu maailmast.“ Hiljuti teatas Bosch, et plaanivad järgneva viie aasta jooksul luua tarkvaraspetsialistidele 25 000 täiendavat töökohta.
Veel mitte esimeses liigas
Saksamaa tehisintellekti ringkondades ei ole sugugi kõik sama optimistlikud kui Bosch. Üks tehisintellekti õppejõud arvab, et Bosch ei mängi veel tehisintellekti valdkonna tööandjate esimeses liigas, investeerigu ettevõte pealegi väga palju.
Pilk tehisintellekti konverentsidele näitab, et Saksamaal ja Euroopal on Ameerikale järele jõudmiseks veel palju teha. Boschi andmetel on 15 ülikooli ja ettevõtte hulgas, mis esitlevad ICMI-l kõige rohkem uurimusi, üksnes kaks sellist, mille asukoht ei ole Ameerikas: Oxfordi ülikool ja ETH Zürichis. Isegi Saksamaa tehisintellekti lipulaev Max Plancki instituut jõudis vaevu esimese 30 hulka. Lisaks Boschile jõudsid Saksamaalt esimese 50 kõige produktiivsema ettevõtte hulka vaid Siemens ja Volkswagen.
Ka BCAI juht Peylo leiab, et Saksamaal tuleb tegutsema hakata: Saksamaa peaks kasutama „uskumatuid võimalusi“, mida tehisintellekt pakub. Sel juhul kaoks ka oht konkurentsis alla jääda. „Ei tohi jääda ootama, et keegi teine hakkab tagant sundima.“
Refereeritud Frankfurter Allgemeine artiklist