Vaata peasisu

Avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide mõju kogukonnale ning investeeringute vajadus sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri parandamiseks maapiirkondades, 2012

EASi ja KredExi ühendasutus
30. mai 2022
3 min

Ernst ja Young Baltic AS viis Põllumajandusministeeriumi tellimusel vahemikus 16.03.–01.12.2012 läbi uuringu „Avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide mõju kogukonnale ning investeeringute vajadus sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri parandamiseks maapiirkondades“.

Uuringu eesmärgiks oli vaadata, mida on külameetme toetuste abil aastatega külade arendamisel ja uuendamisel ära tehtud, kuidas see on kogukondadele mõjunud, milline on hetkeolukord ning milline on sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri toetusvajadus maapiirkondades. Uuringu keskmes olid külameetmest toetust saanud ning mittesaanud küla-, seltsi- ja kultuurimajad kui avalikud kooskäimiskohad, mille puhul analüüsiti nende majanduslikku olukorda ja võimalusi nende kestliku majandamise tagamiseks. Uuringu käigus analüüsiti külade sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri hetkeolukorda ning vajadusi, seniste toetuste mõju ja uuriti süvitsi kogukonnateenuste ning kogukonna arengule suunatud nõuandeteenuse vajadusi ja võimalusi järgmisel Euroopa Liidu toetusfondide programmiperioodil.

Aastatega on toetuste abil külades palju ära tehtud, eriti suur roll on küla-, seltsi ja kultuurimajade (edaspidi avalikud kooskäimiskohad) olukorra parendamisel olnud külameetmel. Seda näitas külameetmest ja muudest allikatest toetust saanud ning toetust mittesaanud avalike kooskäimiskohtade tehnilise olukorra ja investeeringuvajaduse võrdlus. Siiski esineb veel kehvas olukorras olevaid avalikke kooskäimiskohti. Need hooned on valdavalt KOV-ide omandis ja hallata, mistõttu tuleb Põllumajandusministeeriumil koostöös teiste ministeeriumitega arutada võimalusi KOV-ide omandis olevate hoonete toetamiseks.

Eestis on ka hulk pooleliolevate ehitustöödega avalikke kooskäimiskohti, mis said küll külameetmest toetust mõne ehitusetapi läbiviimiseks, kuid ehitustööde lõpuleviimiseks toetust ei õnnestunud saada. Avalike kooskäimiskohtade renoveerimise toetamisel tuleb investeeringud suunata esmajoones just selliste pooleliolevate hoonete kasutusele võtmiseks. Kindlasti tuleb uuel programmiperioodil vältida avalike kooskäimiskohtade renoveerimise osalist rahastamist. Ühekordse toetuse tulemusel peaks avalik kooskäimiskoht jõudma kasutuskõlblikku järku. Samuti tuleb edaspidi piirata uute avalike kooskäimiskohtade rajamist ja suunata tähelepanu sellele, et avalike kooskäimiskohtadena võetaks kasutusele muid maapiirkonnas asuvaid hooneid.

Küla sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri poolelt nähakse kõige suuremat toetusvajadust kogukonnale mõeldud teenuste ehk kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks. Samas on toetusvajadus piirkonniti erinev.

Arvestades seni saavutatud ning kaardistatud vajadusi, on soovitatav, et edaspidi keskendub külameede avalikesse kooskäimiskohtadesse tehtavate investeeringute asemel teenuste pakkumisele (sh toetust saanud hoonetes) ning leida võimalusi külade välisilme parandamiseks.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis on soovitatav toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Analüüs tõi välja ka selle, et külameetme rakendusliku poole parandamiseks on vajalik tõsta omanike ja haldajate vahel sõlmitud lepingute ning avaliku kasutuse lepingute kvaliteeti. Selleks tuleks taotlejatele koostada näidislepingud. Samuti tasub kaaluda hoonete avaliku kasutuse kohustuse tähtaja pikendamist. Soovitame kogukonnateenuste ja muude majanduslike teenuste pakkumise eristamiseks toetuste taotlemisel sisse seada äriplaani nõue, mis aitaks läbi mõelda nii pakutavate teenuste tüübid kui ka võimalused ja vajadused objektide kestlikuks majandamiseks.

Tutvu uuringuga lähemalt

Jaga postitust