Pööra oma ettevõtet
Toetame ettevõtete kolmikpöörde elluviimist ja arenguhüppeid. Toetame ettevõtjate tehnoloogia- ja teadmusmahukust. Edendame Eesti kui investeerimispiirkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
54,6mln
Meilt nõu või abi saanud ettevõtete lisandväärtus kasvas möödunud aastal üle 54,6 miljoni euro.
Jätkupideva organisatsioonilise arengu tagamiseks kasvata oma juhtimis- ja tööspetsiifilisi kompetentse, värba (ning hoia) kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, laiene seni ligipääsmatuks jäänud uutele turgudele ning kaasa välisinvesteeringuid.
Digitaliseeri, automatiseeri või robotiseeri tootmise, teenuse pakkumisi või ettevõtte sisemisi protsesse. See annab võimaluse teha tarku strateegilisi otsuseid, mille aluseks on andmed.
Arenda nutikaid tooteid, uuenda ärimudelit, disaini oma teenuseid ning tee koostööd haridus- ja teadusasutustega.
Mõista ringmajanduse põhimõtteid ja juuruta need oma ettevõttesse, taga tootmise või teenuseosutamise toimepidevus ning tegele öko-innovatsiooniga.
lisandväärtuse kasvatajad
Tutvu heade näidetega meie poolt toetatud innovaatilistest ettevõtetest, kes on pöördeid edukalt sooritanud ning kes on selle mõtteviisi pikaajalisse strateegilisse arengusse integreerinud.
Innovatsioonijuhtimise protsess ei ole tegelikult midagi muud, kui lihtsalt innovatsiooniga tegelemise läbimõeldud praktika, siin ei tasu kinni jääda teoreetilistesse aruteludesse. Ilma potentsiaalsete klientidega konsulteerimata ei ole mõtet ideega edasi liikuda, hoolimata alateadlikust hirmust, et keegi võib suurepärase idee varastada.
Loe lisa
Need muutused on andnud täiesti arvestatava lisaväärtuse rohepöörde mõistes
Loe lisa
Oma 26aastase tegevuskogemuse põhjal soovitab Rantelon teistel tööstusettevõtetel kindlasti keskenduda kahele valdkonnale: digitaliseerimisele ja automatiseerimisele.
Loe lisa
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba
EASi ja KredExi ühendasutus hakkab alates 11. juulist korteriühistutele pakkuma toetust päikesepaneelide ostuks ja paigalduseks. Toetuseks jagatakse 5 miljonit eurot ja taotlusvoor on avatud kuniks raha jätkub. “Praeguste energiahindade juures on väga oluline, et kõik otsiksid võimalusi energiasäästuks ning jätkusuutlikuks energiakasutuseks. Riik aitab majapidamisi omalt poolt uue toetusega. Korteriühistute päikesepaneelide toetus suurendab Eesti energia varustuskindlust ning võimaldab elanikel osaleda rohepöördes,” sõnas majandus- ja taristuministri ülesandeid täitev Maris Lauri. Toetuse määr on 30%, kui paneelidega kompenseeritakse vaid elamu üldelektri tarbimist. Juhul, kui lisaks sellele kompenseeritakse ka korterite tarbimist või kui paneelid integreeritakse katuse või fassaadi kattematerjalidesse või paigaldatakse ka salvestusseade, on
Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo
Täna, 7. juunil toimus ekspordikonverents “Made in Estonia”, kus tutvustati maailma majanduse trende ning arutleti Eesti ettevõtete väljakutsete ja võimaluste üle globaalsel turul. Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes sõnas, et eksport ja ettevõtjate paindlikkus uute turgude leidmisel erinevates kriisides on see, mis meid uuele edule viib, kuid lisas, et Euroopas toimuva sõja kõrval ei tohi unustada eksportiva sektori pikaajalisi väljakutseid. “Ajal, mil gaasi kallinemine on muutnud põlevkivielektri väga konkurentsivõimeliseks ja puitmaterjali saamiseks suurendas riik raiemahte, võib jääda mulje, et rohepööre lükkub edasi. Vastupidi: viimase aja kõrged energiahinnad demonstreerivad jätkuvat vajadust rohepöörde ja Venemaast sõltumatu energia järele,” ütles
Teisipäeval kostus Estonia teatrist suuremat suminat – sektoritevahelise mobiilsuse ehk SekMo koostööpäev tõi kokku rohkem kui 60 teadlast ja ettevõtjat. Osalejad arutasid EASi ja Eesti Teadusagentuuri ühisüritusel kiirkohtingute vormis koostöövõimalusi ja vajadusi tehisintellekti, robootika ja IKT valdkondades. EASi ja Kredexi ühendasutuse arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar Williamsi sõnul on koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel meie majanduse võtmeküsimus, sest just innovaatilised ning teadus- ja arendustegevusse panustavad ettevõtted suudavad konkureerida ka laias maailmas. „Koostööpäev on üks viis, kuidas julgustada ettevõtteid teadusmahukaid arendustegevusi ette võtma, kaasates selleks näiteks teadlast,“ selgitas Alliksaar Williams. „Kolm toimunud koostööüritust on kokku toonud ligi 150 osalejat ning andnud ettevõtetele