Vaata peasisu
Tagasi

Pööra oma ettevõtet

Toetame ettevõtete kolmikpöörde elluviimist ja arenguhüppeid. Toetame ettevõtjate tehnoloogia- ja teadmusmahukust. Edendame Eesti kui investeerimispiirkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.

54,6mln

Meilt nõu või abi saanud ettevõtete lisandväärtus kasvas möödunud aastal üle 54,6 miljoni euro.

Jätkupideva organisatsioonilise arengu tagamiseks kasvata oma juhtimis- ja tööspetsiifilisi kompetentse, värba (ning hoia) kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, laiene seni ligipääsmatuks jäänud uutele turgudele ning kaasa välisinvesteeringuid.

Digitaliseeri, automatiseeri või robotiseeri tootmise, teenuse pakkumisi või ettevõtte sisemisi protsesse. See annab võimaluse teha tarku strateegilisi otsuseid, mille aluseks on andmed. 

Arenda nutikaid tooteid, uuenda ärimudelit, disaini oma teenuseid ning tee koostööd haridus- ja teadusasutustega.

Mõista ringmajanduse põhimõtteid ja juuruta need oma ettevõttesse, taga tootmise või teenuseosutamise toimepidevus ning tegele öko-innovatsiooniga.

lisandväärtuse kasvatajad

Tutvu heade näidetega meie poolt toetatud innovaatilistest ettevõtetest, kes on pöördeid edukalt sooritanud ning kes on selle mõtteviisi pikaajalisse strateegilisse arengusse integreerinud.

Ivo Suursoo
Ivo Suursoo
Tööandjate Keskliit, innovatsiooni käivituskoja juht

Innovatsioonijuhtimise protsess ei ole tegelikult midagi muud, kui lihtsalt innovatsiooniga tegelemise läbimõeldud praktika, siin ei tasu kinni jääda teoreetilistesse aruteludesse. Ilma potentsiaalsete klientidega konsulteerimata ei ole mõtet ideega edasi liikuda, hoolimata alateadlikust hirmust, et keegi võib suurepärase idee varastada.

Loe lisa
Andres Heinver
Andres Heinver
Kulinaaria OÜ juht

Need muutused on andnud täiesti arvestatava lisaväärtuse rohepöörde mõistes

Loe lisa
Karl Taklaja
Karl Taklaja
Rantelon arendusdirektor

Oma 26aastase tegevuskogemuse põhjal soovitab Rantelon teistel tööstusettevõtetel kindlasti keskenduda kahele valdkonnale: digitaliseerimisele ja automatiseerimisele.

Loe lisa

trendid maailmast

Saksamaa energeetikaparadoksid ja eesmärgid. Otsitakse koostöövõimalusi, ka Eestist

Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga. Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv. Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta

Tänasest saavad ettevõtted taotleda toetust küberturvalisuse parandamiseks

EASi ja KredExi ühendasutus avas koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 13. märtsil taotluste vastuvõtu ettevõtjate küberturvalisuse taseme tõstmiseks, mille kogueelarve on 865 000 eurot. Toetus on osa Euroopa Liidu Digital Europe programmi pilootprojektist, millega kasvatatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimekusi tulla toime küberrünnakutega ja ennetada neist tulenevaid majanduskahjusid. „Küberintsidendid teevad ettevõtetele kahju nende suurusest hoolimata, rünnakud võivad tööstusettevõtte tootmise katkestada või arvepettuse järel rahalist kahju tekitada. Soovime selle toetuse abil aidata ettevõtetel teha oma IT-taristut turvalisemaks,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. „Mõnel juhul tähendab see turvalistele pilveteenustele migreerimist, teisel puhul töötajate koolitamist ja kolmandal hoopis võrkude ümberehitamist. Just seetõttu tuleb

Uued digilahendused muudavad nutikamaks Eesti turismiäri

EASi ja Kredexi ühendasutuselt said kokku 2 miljonit eurot toetust Eesti ettevõtete digiprojektid, mis muudavad peagi nii seda, kuidas me Eestis puhkust broneerime, kui ka seda, kuidas turismiettevõtted tulu teenivad. Kui suuremates hotellides on digitööriistad juba aastaid kasutusel, siis uutest lahendustest saavad kasu ka väiksemad, sh maapiirkonna turismiettevõtted, kelle teenuste ja ressursihalduse digitaliseeritus on seni olnud madal. Ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul on turismi harjutud nägema pigem konservatiivse ärina, kus digilahenduseks on eelkõige e-kiri ning palju toimib jätkuvalt ka ruudulise kaustiku abil. „Digiuuendused pole turismis tegelikult eesmärk iseeneses, vaid panevad pildi uutmoodi kokku, säästes nii klienti kui ka töötajat rutiinsetest

Avanes uus toetus tootmisettevõtete ärimudeli muutmiseks

EASi ja KredExi ühendasutus avas sel nädalal, 21. novembril uue tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse, mille kogueelarve on 8,7 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on aidata Eesti tööstussektoril astuda esimesi samme rohepöörde suunas, toetada ettevõtteid ringmajanduse põhimõtete juurutamisel ning rohearenduste elluviimisel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on majanduses keerulised ajad, mil meie ettevõtete jaoks on kriitiline olla paindlik ning uuendada oma ärimudeleid – nutikas on selleks kasutada ka rohepöörde eesmärgil eraldatud Euroopa Liidu vahendeid, et olla konkurentsivõimelised nii lähitulevikus kui ka pikemas perspektiivis. „Käesolev meede annab ettevõtetele võimaluse muuta oma tootmisprotsessid tõhusamaks ning luua kõrgema lisandväärtusega uuenduslikke tooteid. Riik toetab tootmisettevõtete

Ekspert: energiakriis tõukab digipööret tagant

Lühikese ajaga kõrgustesse kasvanud energia- ja toormehinnad on pannud ettevõtted proovile. Kriis on sundinud ettevõtteid leidma nutikaid viise olemaks ressursitõhusam – ühe lahendusena vaadatakse uute tehnoloogiate suunas. Käimasolevad kriisid on pannud ettevõtted küll keerulisse seisu, kuid tõukavad omakorda tagant digitaliseerumist, selgub Swedbanki hiljuti koostatud suurest tööstusuuringust. Kõige rohkem pitsitab tööstuste juhte konkurentsivõimelise omahinna tagamine, kiiresti kerkinud elektrihinnad ja ka tooraine hinnaga seotud riskide juhtimine. Sellest tulenevalt peab lausa 88 protsenti ettevõtteid üheks oma prioriteediks eelseisvatel aastatel efektiivsuse tõstmist.  “Eesti ettevõtted on juba tublilt omaks võtnud sensor- ja ERP-lahendused ning automatiseeritud tehnoloogiad, nagu näiteks CNC pingid ja automatiseeritud tootmisliinid. Üha enam