Andmete digiteerimise abil tööstuste digitaliseerimiseni
Mis vahe on digitiseerimisel ja digitaliseerimisel ning kuidas need on omavahel seotud, aitas lahti mõtestada tootmisefektiivsuse analüüsile keskendunud Evoconi äriarendusjuht Martin Lääts.
Alustamegi sellest, et mis on digitaliseerimine ja mis on digiteerimine? Need kaks terminit tekitavad tihti segadust.
Neid termineid kasutatakse tõepoolest risti-rästi ning ilmselt mõeldakse kord ühe all teist ja teise all esimest. Evocon lahendab tootjate jaoks digitaliseerimise esimese sammu, ehk tootmisandmete digiteerimise. Digiteerimine tähendab andmete digitaalseks muutmist ning neid andmeid visualiseerides loome kasutajatele töövahendid, millega nad saavad jätkata digitaliseerimise protsessi. Digitaliseerimise all aga peetakse üldisemalt silmas innovatsiooni tootmisprotsessis ja ärimudelis, kuid täna tegeleb enamik tootjaid uute tehnoloogiate rakendamisega ressursside paremaks kasutamiseks ning töö efektiivsemaks muutmiseks.
Milline on tööstuse digitaliseerimise seis Eestis täna? Kuidas paistab meie olukord võrreldes muu maailmaga?
Tegutseme juba 36 riigis ning meie kogemus nii Eestist kui mujalt näitab, et me ei ole siin kuidagi muust maailmast maha jäänud. Eestis tegutseb mitmeid digitaliseerimisega seotud teenuste pakkujaid ning paljud tööstused on juba kasutamas esmaseid lahendusi, seega on seis Eestis keskmisest parem. Tänu digitoetuse meetmele on tööstuse digitaliseerimise teema rohkem fookusesse tõusnud, märgata on ka muutust juhtide mõtlemises – kui varem vaadati digitaalsete lahenduste kasutamist tootmisprotsessis peamiselt kuluna, siis üha enam nähakse seda investeeringuna, millest tõuseb ettevõttele konkreetset tulu. Digitaalsed tööriistad aitavad ettevõtetel olemasolevaid ressursse palju paremini kasutada ka suuri investeeringuid tegemata.
Kes võiksid olla tootmise digitaliseerimisest huvitatud? Kas on mõni rusikareegel, mis määrab ära ettevõtte tootmismahtude suuruse, alates millest saavutatakse digitaliseerimisega märgatav majanduslik efekt?
Suurus ei mängi siinkohal sedavõrd olulist rolli. Väiksemate tootmisettevõtete puhul võib eelis tekkida juba sellest, olemasolevad ressursid oleksid parimal viisil kasutusel ning seeläbi saavutatakse tootlikkuse kasv. Suuremate ettevõtete puhul teeb digitaliseerimise keeruliseks see, et protsessid on kinnistunud ning uute süsteemide ja põhimõtete lisamine on keerulisem – tihti ka inimeste mõttelaadi muutumise pikaajalisuse tõttu. Mida väiksem tootmisettevõte, seda lihtsam on midagi ka muuta. Meie kliendibaasis on kõikvõimalike tootmismahtudega kliente, kellest osadel vaid 1-2 masinat monitoorimisel ning samuti ka globaalseid ettevõtteid, kes kasutavad Evoconi lahendus rohkem kui kümnes riigis korraga.
Ehk on juba mõned eduloodki Eestist ette näidata?
Ka Eestis on juba mõned väga head edulood tootmisandmete paremast jälgimisest, mis on viinud suurema efektiivsuseni, näiteks Torm Metall ja Toftan. Varemgi on juttu olnud HKScani kogemusest Rakvere tehases, kus sensorid võeti kasutusele kõikide pakendamisliinide peal. Nii tekkis selge ülevaade masinatel tekkivatest probleemidest ning peamistest seisakupõhjustest. Iganädalastel koosolekutel analüüsitakse kõik põletavamad probleemid põhjalikult läbi ning reaalajas andmete kogumine on aidanud kaasa läbipaistvuse suurenemisele kogu protsessi lõikes.
Ühe metallitööstusettevõtte näitel alustati masinate jälgimisega käesoleva aasta alguses ning juba kahe nädalaga selgus, et kogu masinaparki kasutati vaid neljandiku ulatuses nende maksimaalsest kasutusressursist. Muul ajal masinad seisid, kuid ettevõttel puudus selle osas ülevaade. Vaid kahe kuuga õnnestus sel ettevõttel kasulikku tööaega juba kahekordistada, ehk piltlikult öeldes oldi suutelised valmistama kogu eelmise aasta toodangumahu vaid poole aastaga.
Meil on kogemusi ka väga suurte rahvusvaheliste ettevõtetega, kus monitooringusüsteeme on juurutatud globaalsel tasandil ning tänu pilvepõhisele jälgimisele on ettevõttel keskne ülevaade kõikides üksustes toimuva kohta – nii teatakse täpselt iga riigi üksiku osakonna efektiivsusnäitajaid ning probleeme, mida tuleks lahendada standardiseeritult ja koordineeritult.
Kõikide nende näidete puhul ongi peamine ühendav märksõna läbipaistvus, sest see aitab paremini mõista, mis tegelikult ettevõttes toimub ning kuhu oma fookust suunata.
Milline on konkreetselt Evoconi roll? Kas piirdute vaid sensorite lisamisega treipingile?
Sisuliselt on meie missiooniks aidata tootjal mõista, mis tootmises hetkel toimub. Miks tekivad seisakud, milline on tegelik efektiivsus ning kuidas saaks ressursse paremini kasutada. Kasutame selleks tõepoolest sensoreid – automatiseerime ja digiteerime andmete kogumise. Järgnevalt visualiseerime andmed selliselt, et need oleksid selgelt mõistetavad kõigile tootmisega seotud osapooltele, alates operaatorist kuni juhtkonnani. Reaalajas andmete jälgimine ning nende arusaadavaks tegemine ongi meie teenuse juures võtmekomponendid.
Kolmas osa meie tegevusest on seotud meie lahenduses tekkivate erinevate visualiseeritud osade baasil tootjatele tööriistade loomine tootmisefektiivsuse tõstmiseks ja kulutuste vähendamiseks.
Kuidas olete jõudnud oma lahendusega koguni 36 riigi turgudele?
Meie areng on olnud orgaaniline ja positiivne, sest juba viis aastat tagasi seadsime sihiks töötada välja selline lahendus, mida oleks kliendil piisavalt lihtne ise üles seada ilma meie füüsilise kohalolekuta. Evoconi süsteem on kliendi enda poolt paigaldatav ning seadistatav ning üldiselt piirdutakse vaid meiepoolse nõustamisega telefoni teel. Ekspordi puhul on siiani üheks piiravaks teguriks olnud vahel see, et nö. “vana majanduse” esindajad ei ole olnud väga altid otsima vajalikke teenuseid interneti vahendusel – varem helistati lihtsalt sõbrale, kuid nüüd tehakse juba põhjalikku eeltööd ning otsitakse vastavat infot teenuse ning selle pakkujate kohta just internetist. Evoconi olulisemateks sõnumiteks on, et meie süsteemi on lihtne seadistada, lihtne kasutada ning see toimib usaldusväärselt, seejuures tulemusi lihtsasti mõistetavalt.
Digiteerimise ja digitaliseerimise teekonda on ettevõttel mõistlik alustada hetkeolukorra kaardistamise ja arendustegevuste prioritiseerimisega. Kui ettevõtte sees sellealased teadmised puuduvad, siis on mõistlik tellida audit, mis annab vastused küsimustele, kus täna ollakse ja millised tegevused toovad kõige kiirema kasu. Töötleva tööstuse ettevõtetel on võimalik auditi kulude katteks kasutada Digidiagnostika toetust.