Ajujaht alustab: loe kuidas alustavad ettevõtted teadlastega koostöös arendustööd teevad!
Sel neljapäeval alustab uut hooaega Ajujaht, kus kümne tugevama tiimi seas on mitu huvitavat ettevõtet, kes kasutavad oma ainulaadse toote või teenuse loomiseks teadlaste ja teaduslaborite abi.
Ajujaht 2021 žürii
EASi innovatsiooniüksuse juhi ja Ajujahi mentori Inge Laasi sõnul aitab Ajujaht innovatiivsetel äriideedel ettevõteteks areneda. “Ka seekordne TOP 10 on väga heal tasemel ning eeskujulik näide, kuidas startup maailmas teadusarendusel põhinevaid ärisid luua,” ütles Laas.
Tutvustame nelja tiimi, kelle äriarenduse lahutamatuks osaks on koostöö teadlastega.
Migrevention
Migrevention on digitaalne peavalukliinik patsientidele, mille on loonud Eesti peavaluspetsialistid. Migrevention sai alguse tiimi asutaja isiklikust kogemusest ja avastusest, et migreeni all kannatavatest eestlastest ei jõua koguni neljandik professionaalse abini. Migreventioni juht Katrina Laks ütleb, et ilma teadusliku lähenemiseta polekski võimalik digitaalset peavalukliinikumi luua.
Migreventioni juht Katrina Laks žürii ees
“Me tahame, et meie teenust kasutaks nii arstid kui patsiendid ja ilma meedikutest peavaluspetsialistide koostööta sellised lahendused ei toimi. Võtsime algusfaasis ühendust Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute eetikakomiteega, sest teadsime, et meil on vaja uuringuid läbi viia ühes äriarendusega,” ütles Laks.
Pärast korduvaid kõnelusi eetikakomiteega hakkas Migreventioni tiim testima oma peavalukliinikumi Tartu Ülikooli toetatud pilootuuringus. Siit edasi plaanib tiim korraldada veelgi mahukama uuringu. “Esimene uuring oli pinnavirvendus. Soovime järgmises uuringus kaasata 300+ patsienti, et võrrelda ravikuuri nüansse tänases ravis ja digitaalses ravis. Tahtsime alustada aprillikuu sees, aga pigem alustame sellega maikuu keskel,” lausus Laks. Migreventioni hüpotees on, et digitaalne ravi on sama tõhus kui kliinikumides pakutav konventsionaalne ravi.
Migreventioni tiim on ka ise teadusliku taustaga – tiimis on TalTechi taustaga biokeemik, Tartu Ülikooli doktorikraadiga neuroloog ja Tartu Ülikooli taustaga kliiniline psühholoog.
R.P.C. Materials
R.P.C. meeskond arendab ehitusmaterjalide tootjatele välja uudset keskkonnasõbralikku materjali, mis on tehtud plasti- ja kaevandusjäätmetest.
Tiimi juht Aleks Strazdin sõnas, et idee sai alguse täpselt aasta tagasi eelmisel kevadel ja idee arendusest valmib ka TalTechi magistritöö. “Maailm ei oska kaevandus- ja plastjäätmeid kuigi targalt ära kasutada ja neid maetakse tehismägede sisse. Materjaliteadlasena nägin lahendusi, mis kinnitasid mulle, et see ei peaks nii olema,” lausus Strazdin.
R.P.C. Materials
Laborisse jõudis Strazdin mullu sügisel – selleks ajaks oli teadusplaan välja töötatud. Katsed uute materjalide loomisega algasid septembris, esimesed prototüüpsed materjalid valmisid oktoobriks.
“Materjaliteadus vajab kannatlikkust. Plaani ja materjali enda tegemine käib kiiresti, aga teine asi on teha hunnik katseid nende materjalidega, et saada aru materjali tugevusest, voolavusnäitajatest ja tehnilistest parameetritest. Alustasin novembris TalTechi materjaliteaduskonna laborites katsetega ja tänaseks olen läbi katsetanud kuus erinevat materjali. Sel nädalal üritan katsed lõpetada, et panna kokku põhjalik andmekogu,” seletas Strazdin senist arengut.
Strazdini on erinevates faasides aidanud ta magistritöö juhendaja ja TalTechi teadlased.
RAIKU
RAIKU lahendab mullikilesse pakkimise probleemi, pakkudes asenduseks puidust ja puidutööstuse jäätmetest tehtud pakendeid, mis muidu põleksid. RAIKU puitkangas kaitseb pakke, on taskukohane võrreldes praeguste plast- ja öko-alternatiividega ja on samuti kompostitav.
RAIKU suhe teadusega käib läbi TalTechi. RAIKU on nimelt saanud EASi innovatsiooniosaku, mis aitab ettevõtetel teha koostööd teadusasutustega. RAIKU näitel seisneb koostöö teadmiste jagamises TalTechi puidu- ja metallilaborite teadlastega, kes arendavad ühes RAIKU tuumikmeeskonnaga välja uut tehnoloogiat.
RAIKU esindaja Karl Pärteli sõnul on neli teaduspatenti juba loodud koostöö tulemusena. Innovatsiooniosaku kaudu kompenseerib EAS vajalikud teadusinvesteeringud.
Pärtel arvas, et TalTechi kõrval võiks koostööpartneriks kujuneda Eesti Maaülikool. “Meie toote puhul võib öelda, et lihtsuses peitub võlu ja seetõttu võiks EMÜ olla ka partner – me kasutame märgpuitu, mille teeme ribadeks ja keerame rulli. Kõik on väga ökoloogiline ega nõua “tuumateadust”. Kui me teeks puidumullikilet näiteks papist, siis vajaksime rohkem kõrgtehnoloogilist abi,” ütles Pärtel.
Tamiatics
Tamiaticsi meeskond arendab veebipõhist taimekasvatusplatvormi katmikalal tööstuslikult toodangut kasvatavatele agronoomidele. Veebirakendus koosneb „tööriistadest“, mille eesmärgiks on aidata läbi masinõppe kujundada optimaalseid taimekasvatuse strateegiaid. See tähendab, et kui palju taimi kasta, väetada, soojendada, jahutada, varjutada ja nii edasi.
Tamiatics teeb teaduspõhist koostööd eelkõige Räpina Aianduskooliga, kus on Eesti kõige tänapäevasem automatiseeritud täisaiand. Hiljuti sõlmiti koostöölepe ka Eesti Maaülikooliga, kust oodatakse abi eelkõige andmeanalüüsi valdkonnas.
Tamiaticsi teadusliku poole eest vastutab Räpina Aianduskooli õppejõud Mirko Metsaoru, kes õpetab koolis ise, kuidas automatiseerida taimekasvatust. “Õpilastel on esialgu suhtumine, et automaatika tähendab lihtlabast kastmiskella, aga hiljem saavad nad aru, et see tähendab ka süsteemide kombineerimist. Ja siis läheb oi, kui põnevaks! Sel aastal tuleb suisa eraldi õppemoodul automaatika jaoks, maailmaga on vaja sammu pidada,” ütles Metsaoru.
Tamiaticsi kontekstis tuleb Räpina automatiseeritud täisaiand kasuks tagasiside andmisel. “See näidisaiand annab meile teada, kuidas taimed reageerivad eri tehnoloogiatele. Me leiame pidevalt taimebioloogia ja tehnoloogia vahelisi seoseid. Kuid Räpina aiand annab meile infot kontrollitud tingimuste raamistikus. Maaülikool aitab meil lähitulevikus mõista, kuidas taimed reageerivad meie korraldustele õues, mulla sees.”
Koostöö Maaülikooliga algab lähinädalate jooksul, sest Tamiatics tahab kevade jooksul katsed ära teha.
Ajujahi telesaade alustab 8. aprillil TV3 ning teiste Ajujahi ettevõtetega saab tutvuda siin: ajujaht.ee
Kui plaanid oma ettevõttes arendustööga alustada, siis võta ühendust EASi arenduskoostöö ekspertide Maria Värtoni ([email protected]) ja Relika Alliksaar Williamsiga ([email protected]).