Vaata peasisu

Aasiasse eksporditakse Eestist üha enam nii puitmaju kui ka moodsat tehnoloogiat

Piret Malv
13. detsember 2023
4 min

Kuidas leida asendust Skandinaaviale ja teistele lähematele turgudele, kus lähiajal nõudluse tugevnemist ei paista? Big in Asia konverentsil murdsid müüte ning jagasid kogemusi Aasiasse juba edukalt eksportivad ettevõtjad ning Aasia turgude tippeksperdid.

Aasia käes on tuleviku võti: prognooside järgi toodetakse aastaks 2030 seal 51% maailma SKTst, samas kui Euroopa arvele langeb 18% ning Põhja-Ameerika arvele 13%. Kõik riigid soovivad maailma suurimal turuplatsil kohal olla ning sealsetest võimalustest osa saada – ka Eesti.

EASi ja KredExi ühendasutuse Aasia regiooni ekspordijuht Xenia Joost soovitab Eesti ettevõtjatel oma Aasia partneritele esmalt teadvustada, et ollakse Eestist, mis on üks Põhjamaade hulgast. „Põhjamaade kuulsus tekitab usaldust ja sümboolse kvaliteedigarantii juba enne, kui räägitakse tehingu ja kauba detailidest.”

Hüppeliselt areneval regioonil on palju pakkuda meie tehnoloogiafirmadele. Näiteks kasvavad Aasias maailmas kõige kiiremini taastuvenergia tootmisvõimused, juba praegu on seal suurim osa taastuvenergia tootmisvõimsusest maailmas – 45% (25% EL-is ja 13% USA-s). Palju on ära teha ka tarkvaraäris, kus on hulk turgu veel haaramata ega pea seetõttu endale kitsast nišši otsima. Kuum teema on fintech, ent mitmes riigis tuntakse suurt huvi ka haridustehnoloogia lahenduste vastu tänu haritud ja edumeelsete noorte suurele osakaalule rahvastikus, näiteks Vietnamis.

Eesti ettevõtted on neid trende tajunud ja võtnud ekspordisuuna Aasiasse, kuid mitte ainult toodete müügisooviga. Lisaks sellele sihitakse lähiaastatel aina enam ka baseerumist Aasias ehk laborite, uurimiskeskuste ja tootmisüksuste avamist kohapeal. „Kui turule ainult toodet ei ekspordi, vaid jätad sinna ka oma teadus- ja arendustegevuse jalajälje, on äri suurem!” tõdeb Skeletoni asepresident Arnaud Castaignet.

Kohapealsete esinduste avamist soodustab regiooni majanduskeskkond, sest Aasia riikide investeeringud teadus- ja arendustöö valdkonda ei jää Lääne investeeringutest sugugi maha. Maailma esimese viie riigi hulgas, kes T&A-investeeringuid kõige enam teevad, on lisaks USAle ja Saksamaale Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea.

Aegade vältel korduvalt jutuks olnud kopeerimine Eesti ettevõtjatele täna pidurit ei tõmba. Koreasse elementmaju eksportiva Palmatini juht Marko Valler seletab seda nii, et kopeerija on alati hiljaks jäänud: „Meie äris on vaja sertifikaate ning kuni käib kopeerimine, oleme toodet edasi arendanud.” Mitmel Aasia turul kanda kinnitanud Balsnacki ekspordijuht Marko Utsar sekundeerib: „Keegi ei saa lõpuni kopeerida kvaliteeti, klient teeb vahet.”

Samuti on müüt, et mida kaugem, seda keerulisem. Puidu- ja põllumajandusjääkidest rasvu ja õlisid tootva ÄIO Techi arendusjuht Kristi Lember toob välja, et dokumentatsioon, mis võib Euroopas võtta aastaid, sai Singapuris kuudega korda, sest sealne lähenemine ei piirdu vigade nentimisega, vaid on nõustav ja tulemusele suunatud.

Müüdiks võib osutuda seegi, et kaugel alustada tuleb tingimata väikselt ja vaikselt. Vaikuseruume valmistava Sileni tootmisdirektor Martin Kull meenutab, et kuni start-up’ina ettevaatlikult pinda sondeeriti, ei jõutud kuhugi. „Mängi suurelt, võta partnerid kohe oluliste tegijate seast, müü end kas või üle!” soovitab Kull.

Küll aga tuleb arvestada kultuurierinevuste ja eripäradega suhtluses. Näiteks võib tunduda ootamatu, et äriasju aetakse siinmail pigem eraelus kasutusel olevas WhatsApp’is, või eeldatakse kohaleilmumist koos assistendiga. Vesinikutehnoloogiaid arendava Stargate Hydrogeni juhi Marko Virkebau on korduvalt kogenud, et ühemõtteliselt ära ei öelda ning tuleb ise aru saada, millal on tegu päriselt jah-sõna ning millal vaid viisakusest nõustumisega. Nende raskuste ületamiseks soovitab Xenia Joost ühendasutuse ekspordinõunike võrgustikku, kes töötavad ettevõtja vajaduste järgi taylor-made-põhimõttel ja tegelevad kõigi küsimustega, alates kultuurierinevustest ja regulatsioonidest kuni turuanalüüsini.

Majandustsüklitega tuleb arvestada Aasiaski, kuid Joost rõhutab, et regioon on hiigelsuur: „Näiteks kui Hiina majanduses on ka rasked ajad, võib ekspordikõver teistesse Aasia riikidesse ikkagi jätkuvalt tõusta. Räägime Aasiast kui tervikust, samas kui lend ühest riigist teise võib kesta sama kaua kui Euroopast Ameerikasse. Niivõrd suures regioonis ükshaaval turge võttes on tulemuslik nii lähemaid kui ka kaugemaid ekspordiriske hajutada.”

Jaga postitust