Tänavune Work in Estonia korraldatud Eesti välistalendipoliitika foorum oli tõeliselt huvitav ning tore oli näha, kui palju on erinevaid huvigruppe, kes seda teemat oluliseks peavad ja mõjutada soovivad. Alates tervishoiust kuni energeetikani on vajadus talentide järele peaaegu kõikjal! On ammu teada, et Eesti on tipptalentide pärast üle maailma rinda pistmas kõikide teiste riikidega ning selleks, et meie ettevõtted kasvaksid ja looksid maailma parimaid lahendusi, vajavad nad selleks õigeid inimesi. Kuigi mitmed organisatsioonid, inimesed ja ettevõtted (sealhulgas ka meie MoveMyTalentiga), on juba pikka aega töötanud erinevate lahenduste ja teenuste kallal, et tööandjatel oleks lihtsam parimaid inimesi siia tuua ning talentidel Eestis

Eile, 28. novembril toimus Tallinnas foorum „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis“, kus tõdeti, et eesmärgiks pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine. Majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ütles, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegusele tööjõuturu ootusele. „Täna on sisserändele seatud piiriks 0,1% Eesti rahvaarvust ehk 1303 inimest aastas. See kvoot pärineb 1990. aastatest, kui Eestis maffia tähendas midagi hoopis muud kui täna poolnaljaga meie rahvusvaheliselt silmapaistvat IT- ja idusektorit, ning ei ole kindlasti arv, mis rahuldab meie tööjõuturu vajadusi täna ja tulevikus.“ Särava sõnul saab selleks, et mitte kaotada tarka ettevõtlust ja

Novembrikuus tähistas EASi ja KredExi ühendasutuse Work in Estonia programmi one-stop shop ehk ühtne teenuskeskus Eesti rahvusvaheline maja (International House of Estonia) viienda tegutsemisaasta täitumist. Selle aja jooksul on tehtud ligi 20 000 nõustamist. “Viiele aastale tagasi vaadates ütlen julgelt, et seesugust teenuskeskust oli Eestis vaja ning meil töötavad välistalendid hindavad kõrgelt meie pakutavaid võimalusi,” sõnas Work in Estonia juht Leonardo Ortega. Kui enne rahvusvahelise maja loomist pidid Eestisse tööle või ka näiteks tasemeõppesse saabujad kõigi juriidiliste toimingute tegemiseks külastama erinevaid asutusi ning otsima infot paljudest kanalitest, siis keskuses saab kogu tarviliku info ühest kohast. Nõustamist pakuvad PPA, Tallinna linna perekonnaseisuameti ja ettevõtlusameti,

Meie toimekas asutuses toimub igapäevaselt palju tihedat suhtlust ettevõtjatega. Me ei ütle kunagi ära, kui meiega tõhusat koostööd teha tahetakse ja maakondadesse külla kutsutakse. Üks hea näide on nüüd toimuv 5-osaline DigiSeminaride sari koostöös Maakondlike Arenduskeskustega (MAKid).  Meie innovatsiooniosakonna digieksperdid Tauri Sinilaan ja Joel Järvik avavad põhjused miks nad palju kilomeetreid maha sõidavad, et digiküpsust kasvatada üle Eesti. Millised teemad maakondlikel seminaridel fookusesse võtate? Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu tehisintellekti võimalused, ChatGPT, küberturvalisus, 3D ja AR-tehnoloogiad, andmete analüüs. Üritustel jagatakse ettevõtjate praktilisi kogemuslugusid ja näiteid headest praktikatest ning libastumistest. Kogu sisu on kokku pandud MAKide konsultantide suhtlusest ettevõtetega – ehk siis uuriti, mis teemad

Narvas rasketööstusetele teraskonstruktsioone ja nende osi tootev Fortaco Estonia OÜ avab uue täiustatud tootmisliinidega tehase, millega luuakse 2024. aasta lõpuks üle 50 töökoha. Laienemisega seoses investeerib Fortaco Estonia väga kaasaegsesse masinaparki 8 miljonit eurot, millest õiglase ülemineku fondi toetus moodustab 2 miljonit. Narva suurima eraettevõtte Fortaco Estonia juhi Larissa Shabunova sõnul kasvab tänu investeeringutele nende tootmisvõimsus järgmisel paaril aasta ca neljandiku võrra. „Investeeringud aitavad meil kasvatada käivet, töötajate arvu ning pakkuda unikaalseid lahendusi keeruliste terastoodete valmistamiseks. Paindlikum ja mitmekülgsem tootmine võimaldab paremini konkureerida Poola ja teiste Kesk-Euroopa konkurentidega,“ sõnas Shabunova. Ta lisas, et õiglase ülemineku fond andis neile olulise tõuke,