EASi ja KredExi ühendasutuse nõukogu kutsus tagasi juhatuse esimehe Lauri Lugna, kes on ametis 28. aprillini. Alates 2022. aasta algusest ametis olnud Lugna sõnul on organisatsioonide ühendamisel tehtud ära oluline töö, samal ajal tulemuslikkuses järele andmata. „Olulised etapid organisatsioonide ühendamises on tänaseks läbitud. See periood on olnud põnev ja arendav, aga ka tohutult intensiivne. Tõime lühikese aja jooksul kaks suurt organisatsiooni nii kujundlikult kui ka otseses mõttes sama katuse alla ning ühendamistegevuste spekter ulatus infosüsteemidest ja protsessidest kuni struktuuri ja väärtusteni. Valmis ka uus strateegia, mis visandab ühendasutuse rolli innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde hoogustajana Eesti majanduses ning meie elamufondi energiatõhusaks

Eksport kokku Eesti ettevõtted eksportisid eelmise aasta kolmandas kvartaliks Hollandisse, Poola, Prantsusmaale ja Saksamaale kaupu ning teenuseid kokku 1 022 miljoni euro eest, mis moodustas kogu Eesti kolmanda kvartali ekspordist 12.31%. Võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga langes eksport nimetatud sihtriikidesse 13.9%. Eesti eksport kasvas tervikuna samal perioodil 21%. Riikide lõikes kasvasid ekspordimahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Poola (+11.8%) ja Prantsusmaa (+11.1%) suunal. Hollandisse vähenes kogueksport seejuures 49.2%. Kaupade ja teenuste eksport Sihtriikidesse minevast ekspordist moodustab keskmiselt ligikaudu üks kolmandik teenuste eksport ja kaks kolmandikku kaupade eksport. Viimaste aastate jooksul on enam kasvanud just kaupade eksport nimetatud riikide suunal.

Digitaliseerimine on Prantsusmaal seatud üheks peamiseks prioriteediks. Sealne valitsus on teinud suuri jõupingutusi, et julgustada nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtteid oma struktuuri moderniseerima ja kasutama murrangulisi tehnoloogilisi lahendusi. See võiks Eesti ettevõtetele olla hea aeg oma teadmiste jagamiseks ja Prantsusmaa turule sisenemiseks. Digitaliseerimine on Prantsuse avalike teenuste jaoks paras väljakutse, aga muidugi ka suur võimalus. Prantsuse avalik sektor on pikka aega kannatanud keeruliste ja tülikate bürokraatlike protseduuride all. Nii on president Macron rõhutanud teenuste digitaliseerimise olulisust avalike teenuste tõhususe ja kvaliteedi tõstmisel. Tervishoid on üks esimesi riiklikke tööstusharusid, mis on selle valdkonna investeeringutest kasu saanud. Eelmisel aastal jõuti

Kõrge inflatsioon ja energiahinnad sunnivad supermarketeid kurssi muutma. Hollandi tarbijad eelistavad nüüd jälle „elamuse“ ja „rikastamise“ asemel lihtsalt odavaid toiduaineid. Toidupoed on viimastel aastatel andnud endast parima, et muuta ostlemine elamuseks. Paljud kauplused on veendunud, et klientidele meeldib tulla supermarketisse inspiratsiooni ammutama, uusi tooteid avastama või kiiret tervislikku vahepala ostma. Nii arvatigi, et toidupoes käimine peaks pakkuma inimestele elamust, mis on siis sammuke lähemal toitlustusmaailmale: värskelt valmistatud toidud, võileivad, mõnikord isegi sušibaar jne. Inimeste terviseteadlikkus on kaasa aidanud tervisliku kohaliku mahetoidu ning taimset päritolu kaubavaliku suurenemisele lettidel. Ja muidugi on võimalik selle kõige eest tasuda nutitelefoniga iseteeninduskassades. Supermarketitel läks vaja

Miks üks kokkulepe ebaõnnestus, kuigi tundus, et kõik eeldused edukaks koostööks olid loodud? Kirjutab ekspordinõunik Poolas Daniel Bajer. 1. etapp: proloog Umbes kaks aastat tagasi, keset pandeemiat palus e-Eesti esitluskeskus, et aitaksin neil ette valmistada IKT veebiseminari, kus Eesti ettevõtted saavad esitleda oma tooteid võimalikele Poola klientidele. Minu ülesanne oli seda seminari juhtida. Viis Eesti ettevõtet tutvustas ennast umbes 20 Poola partnerile… aga küsimusi tuli vaid üks, ehkki see oli väga konkreetne, tehniline ja asjakohane. Seminari järel saatsime poolakatele ka kirju tagasiside sooviga ning küsimustikke, ent sealt ei näidatud üles mingit huvi. 2. etapp: härra, kes esitas küsimuse Seega oli